Selle hooaja viimaseks Rahvaliiga vastaseks oli FC Kääpa. Varasemalt oleme kohtunud korra ja tol korral oli edu meie poolel. Eelmisel hooajal pidime samuti kohtuma, aga paraku mängu toimumisajas ei suutnud me kokku leppida ja mäng jäigi ära. Nii meile kui Kääpale oli see viimaseks alagrupimänguks. Kääpa oli varasemalt kaotanud ainult 2punkti, kui mängiti viiki Väimelaga (seda väidetavalt nõrgendatud kooseisus).
Meie koosseisus tegi täna üllatusmehena esimese etteaste sellel hooajal Valmar. Mäng algas vastaste pideva pallivaldamisega. Noored mehed/poisid lükkasid palli päris osavalt, niiet meil oli tükk tegemist, et seda endale saada. Isegi kui saime, siis ei osanud me sellega midagi peale hakata. Vastaste domineerimisest hoolimata, olid meil isegi suuremad võimalused juhtima asuda, aga realiseerimine andis soovida. 21.minutil plahvatas pomm, kui Ken Urbanik panigi keskjoonelt pommi (kõrge kaarpalli). Allar oli kaugemal väravast väljas ja üritas küll hoolimata silmi pimestavast päikesest palli lendu ära tabada, aga meie kurvastuseks langes see täpselt lati alla ja skoor oligi avatud. Mäng oli jätkuvalt vastaste kontrolli all, aga meil oli taas paar suurepärast võimalst, mis paraku jäid lõpetamata. 36.minutil ei suutnud meie kaitse taas takistada vastast, kui Sander Saks lõi 20-25 meetrilt peale. Allar kahjuks ei näinud kaitsja tagant löögi momenti ja pall maandus täpselt posti kõrvale ja seisuks 2:0. Selle seisuga mindi ka puhkama.
Teisele poolajale läksime väikeste muudatustega. Suurelt vigastuspausilt naases Cristofer, kes otsustas täna ikka platsile tulla. Teisel poolajal oli tunda vastaste väsimust. Enam ei trikitatud nii palju. Samuti muutusime ise julgemaks ja hakkasime ka sööte otsima. Kohe teise poolaja alguses suutsime ühe värava tagasi lüüa. Kui esimese värava võime Allari süüks panna, siis meie esimese värava saame ka vastaste väravavahi kraesse panna. 52.minutil tõrjus ta Toni kauglöögi enda pea kohale ja seejärel põrkas pall tall uuesti pihta ja veeres väravasse. Sellest hetkest ei tundnud vastased enam ennast väljakul domineerivatena, hakati omavahel sõnelema, mida esimesel poolajal polnud. Ei saa öelda, et vastastel polnud teisel poolajal võimalusi. Neid oli piisavalt, aga Allar oli saanud hoo üles ja püüdis kõik pallid kindlalt. Me olime ka ise mängus sees ja võimalusi tuli järjepanu. Suutsime viimased 20 minutit ise vastast surve all hoida. Lõpuks kandis see ka vilja, kui Üllar 84.minutil viigistas. Kaugel ei olnud ka meie juhtvärav, kui kahel korral käis pall vastaste postis. Mäng lõppes täna siiski 2:2 seisuga. Kääpa mängis väga hästi, aga meie teine poolaeg oli samuti kiitust väärt. Eriliselt kiidame Allarit, kes meid ikka kõigis mängudes veepeal hoidis ja sellest tulenevalt olime oma alagrupis võistkond, kes lasi endale lüüa kõige vähem väravaid.
Kindlasti kiidame täna oma rohkearvulist publikut, kes tegid täna korraliku lärmi platsi kõrval. Kurvaks tegi meele aga see, et nii osavate palluritega võistkond nagu Kääpa, ei suuda taluda ebaõnnestumisi ja vastaste õnnestumisi. Fännid (mängiad, sõbrad pingil) karjuvad vahetusmängijate pingil debiilsusi. rohitsevad nagu loomad, seda isegi kõrgemal tasemel mängivad jalgpallurid. Eks ego ei luba ju kaotada tõelisele Rahvaliiga tasemel võistkonnale.
Hetkel on küll tabeliseis selline, et Kääpa võitis liiga 20 punktiga, Põlva 18p teine, Räpina 18p kolmas ja meie 16p neljandad. Paraku käivad jutud, et üks esikolmiku võistkond saab karistada valede mängijate kasutamise eest. Seega on lootust, et me lõpetame hooaja oma grupis kolmanda kohaga.
Tegelikult said meil hooaja algul seatud eesmärgid täidetud. Kripeldama jäävad võibolla esimesed kaks mängu, aga hooaja hindeks paneme kindlasti 4+ .
Tänud kõigile mängijatele ja samuti meie tulihingelistele fännidele.