Neljas mäng Rahvaliigas taas koduväljakul hetke autsaideri JK Väimela vastu. Meie taset arvestades me natuke isegi kartsime seda mängu. Lihtsa vastasega pole meil kunagi mängud hästi välja tulnud.
Meie kooseisus täna lausa 16 mängumeest ja kõik, kes lubasid kohal olla, olid ka kohal. Sama suur koosseis ka vastastel.
Mäng algas meile rõõmustavalt. Juba 3.minutil avas Üllar Davise söödust skoori. Teist väravat sai veidi kauem oodata. 19.minutil lõi Timur 20-25meetrilt kaunilt palli ristnurka. Kolm minutit hiljem skooris taas Üllar, kui vastase kaitsja eksis sööduga ja ta sai palli tühja väravasse tõugata. 26.minutil saadi rünnakul hea söödumäng käima ja äärelt heale söödule jala vahele saanud väravahist jõudis pall Daviseni, kes värava eest posti ja lati põrkest palli siiski väravasse toimetas – 4:0. Paar minutit hiljem kõmmutas Margus trahvikasti joonelt nii, et väravavaht ei suutnud püüda. Poolaja seisu 6:0 vormistas Rauno. Esimesel poolajal oli selge ülekaal meie võistkonnal, kuigi vastastel oli ka paar võimalust, siis jäid need veel kasutamata.
Teine poolaeg algas taas pravuurikalt. Kohe 46.minutil kõmmutas Timur kümnelt meetrilt oma teise värava. 49.minutil avas enda skoori Valmar, kes näitas individuaalset meisterlikkust, kui läbi mitme kaitsja jõudis värava ette ja palli samuti ristnurka lajatas. Seis 8:0 ja miski ei tõotanud mängus muutust tulemas, aga võta näpust! Mehed muutusid laisaks enam ei pingutatud kaitsesse tagasi tulemisega jne. 56.minuti luhtunud rünnaku järel andsid vastased pika söödu ette, mis kahjuks läks läbi meie kaitseliini ja vastaste kapten ja kogenuim mees Robert Kruuda suutis palli välja jooksnud Allarist kenasti mööda suunata – 8:1. Meil oli veel võimalusi, aga nagu ikka, kui ise ei löö, lüüakse sulle või lööme hoopis ise endale. 68.minutil tekkis meie kaitsjal Sanderil ja väravavhil Allaril mingi kommunikatsiooni probleem ning selles segaduses suutis Sander palli Allarist mööda lükata ja taas oma väravasse. See oli juba teine omavärav Sanderil sellel hooajal. Meie mehed muutusid ainult närvilisemaks ja omavaheline läbisaamine läks ainult halvemaks. Selle tulemusena tekkis taas olukord meie värava ees, kus Siim Lees suutis kuidagi puterdades palli taas meie väravavahi selja taha suunata – seis 8:3. Meie meeste tuju muudkui langes ja langes, sest eesmärk värav tühjana hoida jäi täitmata. Õnneks saime veidi indu juurde kui kohe minut hiljem lõi Timur ka oma kolmanda värava mängus ja tegi seisuks 9:3. Võimalusi oli veelgi. Kõige parem nendest eelviimastel minutitel, kui Elari karistusalas maha tõmmati ja penalti määrati. Lööma asus Elari ise. Paraku tabas löök väravavahti ja seis jäi muutumatuks. See oli teine peanalti sellel aastal ja teine mööda löök meie tiimil.
Mäng lõppeski tulemusega 9:3, mis tõstab meid 10punktiga taas mõneks ajaks Lõuna regiooni liidriteks. Ees seisab veel 6 mängu ja vastased lähevad aina raskemaks.
Kiidame kindlasti vastaseid, kes vaatamata seisule jätkasid jalgpalli mängimist. Meie võistkond, aga tegeles palliplatsil rohkem jutustamise ja üksteise vigade üle targutamisega. Rohkem tegusid ja vähem juttu!
Järgmisel nädalal peaksime kohtuma Roosu SKga. Nemad on mineviku vaadates meie jaoks väga rasked vastased. Esimesel hooajal kaotasime 0:2, teisel hooajal 1:5 ja eelmisel aastal koduväljakul suutsime 4:4 viiki mängida. Taaskord on tekkinud kõlakad mängu mittetoimumise kohta. Seekord on jutud sellised, et Roosu võistkond loobub edasisest turniirist. Ei hakka veel ennatlikke järeldusi tegema ja uurime maad. Loodetavasti mäng saab ikka toimuma. Juulis on veel plaanis kaks kodumängu, mis tuleb veel kokku leppida.
Järgmiste kohtumisteni palliplatsil!