Tänasel Eesti taasiseseisvumispäeval, kui kogu rahvas tähistab, siis meie käisime võõrsil palli mängimas. Sõitsime külla Rõngu United võistkonnale. Varasemalt me kohtunud polnud. Kahjuks on meie tiim hooaja kulgedes hakanud kokku kuivama. Kuigi vastased mängivad ainult 6+1 formaadis, siis alles viimasel hetkel suutsime piisavalt mängumehi kokku saada. Mõned nendest olid sunnitud isegi aastate hämarusest oma varustuse välja otsima.
Tänases kokkuvõttes väga midagi rõõmsat ei oskagi öelda. Kohe algusest peale läks kõik rappa. Võistkondlik kaitse puudus, pigem oli see kui šveitsi juust. Poolajaks oli seis 0:3. Mõned olukorrad olid ka meil.
Teisel poolajal küll elavneti veidi, aga vastased said ikka ja jälle lihtsaid väravaid. Aitasime ka ise neil skoori teha. Õnneks me siiski kuivale ei jäänud. Cristofer suutis omakorda vastaste kaitsemehed igast asendist üle joosta ja kolmel korral skoorida. Päris palju jäi tal ka löömata. Kahjuks käis see jooksutamine vastaste kaitsjatele au pihta ja üks vähem mõistust omav mängumees, lihtsalt toorelt Cristoferi maha võttis. Teenisime küll penalti, aga seda meie mehe vigastuse hinnaga. Penaltit asus realiseerima Volli, kelle pomm kahjuks latti tabas. Vastane oli täna kindlasti parem, aga lõpunumbrid 3:8 ei peegelda võistkondade reaalset tasemevahet.
Nüüd tuleb oma vigastuste ja viilijate nimekirjad üle vaadata ning otsustada, mis edasi saab!